kolmapäev, 29. oktoober 2008

Mis on School Agreement Subscription?

Informaatikaviktoriin Kobras

Koolinoorte informaatikaviktoriin "Kobras"

10.--14. novembril toimub koolinoorte informaatikaviktoriini "Kobras"
esimene voor, mis viiakse läbi kolmes vanuserühmas: benjaminid (6.--8.
klass), juuniorid (9.--10. klass) ja seeniorid (11.--12. klass).
Võistlus toimub Miksikese keskkonnas (võistlus eesti keeles aadressil
http://www.miksike.ee, vene keeles aadressil http://miksike.net)
veebipõhise kontrolltööna, mistõttu enne lahendamist on vaja õpetajal
registreerida endale õpetaja konto ja õpilastel õpilaste konto.
Ülesannete lahendamiseks on aega üks koolitund (45 minutit). Vt. ka
http://miksike.ee/docs/projektid/kobras/kobras.html

Parimad lahendajad kutsutakse veebruaris Tartus toimuvale õppepäevale ja
viktoriini teise vooru. Viktoriini teine voor toimub eesti keeles.

Viktoriin "Kobras" ei eelda programmeerimisalaseid eelteadmisi.
Ülesannete temaatika hõlmab arvutikasutusoskust, arvutitega
seonduvat matemaatikat, arvutite ajalugu, riistvara, tarkvara,
arvutieetikat jmt. Sellisena toimub võistlus Eestis kolmandat korda;
varasemate võistluste ülesanded asuvad leheküljel
http://www.math.olympiaadid.ut.ee/kobras/

TÜ Teaduskool
Miksike

kolmapäev, 15. oktoober 2008

OpenOffice.org 3.0 on saabunud


Peale kolme aastat usinat arendustööd on OpenOffice.org meeskond välja käinud uuendatud versiooni tasuta kontoritööpaketist. Openoffice.org 3.0 pakub tuge vastuolulisele Microsoft OOXML failiformaadile, Writer'ile mitme lehe vaadet ning PDF-ks salvestust läbi eraldi mooduli. Linux Format on teinud väikese ülevaate ning pakub vastuse küsimusele - kas 3.0 on oma nime väärt.

Eestimaalased saavad selle tirida siit: http://openoffice.offline.ee/

Kuna openoffice.org veebiserveril tundub hetkel ajutisi probleeme olevat, siis tirigem uut versiooni alternatiivserveritest, näiteks offline.ee kaudu.

kolmapäev, 8. oktoober 2008

Lääne-Virumaa Informaatika ainesektsiooni Koosoleku kokkuvõte 07.10.2008

Koosoleku teema: Informaatika riiklik õppekava ja kooli õppekava.


Arutelu riikliku õppekava üle:

Praegune riiklik õppekava fikseerib pädevused, mida põhikooli / gümnaasiumilõpetaja oskama peab kuid ei sea kindlaid tingimusi informaatika tunnile. Informaatika on riiklikus õppekavas läbiv õppeaine ning kool võib seda oma äranägemise järgi õpetada eraldi tunnis või täielikult integreerituna teiste õppeainetega.


Leidsime, et täielikult integreerituna ei ole võimalik hetkel informaatikat õpetada.

Põhjused:

  1. teiste aineõpetajate vähene oskus / huvitatus.

  2. õpetajaid peab lisaks koolitama, et nad saaksid valitud tarkvaraga töötada.

  3. suuremates koolides ei ole alati võimalik paralleelselt toimuvaid ainetunde läbi viia arvutiklassis kuna kõigile ei jätku kohti.

  4. kõik ei suuda omandada spetsiifilisemaid teadmisi (arvuti ehitus, oskus neid eristada)


Kooli õppekava

Eesmärk on ühtlustada Lääne-Virumaa koolide informaatika õppekavad. Selleks sai välja toodud olulisemad teemad, mida peaks informaatika õpe katma 3 – 12 klassini.

  1. Arvuti ehitus, tööpõhimõte, riistvara, lisaseadmed, hooldamine

  2. Tarkvara, tarkvara hooldamine

  3. Interneti kasutamine, infootsing

  4. Pilditöötlus

  5. Videotöötlus (animatsioon / heli)

  6. Teksti vormindamine

  7. Tabelarvutus

  8. Õpikeskkondade kasutamine

  9. Veebi loomine

Informaatikaolümpiaad

Tutvumine järgmise informaatika olümpiaadi korraldamispaiga – Rakvere Gümnaasiumiga.


Kokkuvõtte koostas Liivo Raudver

esmaspäev, 6. oktoober 2008

Sülearvuti vali vajaduse järgi

September-oktoober on aasta kõige kibedamad kuud sülearvutite müüjatele. Suurimad ostuhuvilised on õppeaastat alustavad tudengid, aga ka keskkooliõpilased ning puhkustelt naasvad ettevõtted ja asutused.

Nii nagu igasuguste suurte ostude puhul on ka sülearvuti ostmisel vaja eelkõige kainet meelt. Pakkumine on suur ning kiirustades võib väga lihtsalt omandada endale seadme, mis hiljem ei vasta tegelikele vajadustele.

Kõige võimsam või rohkete funktsioonidega masin ei pruugi olla parim ost. Niisamuti ei maksa tormata ostma kõige odavamat masinat. Ratsionaalselt tuleb suhtuda ka niinimetatud tasuta kingitustesse.

Enne võiks küsida endalt, kas tasuta kingitust tegelikult vaja läheb? Mingil juhul ei tohi kaasatulevate kingituste pealt teha oma põhivajadustes kompromisse. Parim on, kui saad sülearvuti, mis vastab sinu vajadustele ja on hinnalt soodsaim.

Tähelepanu nõuavad aku ja klaviatuur

Sülearvuti üks põhiline eelis lauaarvuti ees on võimalus sellega liikuda. See aga tähendab arvuti kasutamist eri paikades, kus sugugi alati ei pruugi olla võimalust arvutit seina torgata. Võrdluseks, lauaarvuti peamine pluss on kuni kaks korda pikem eluiga ning suurem jõudlus.

Tänu liikuvale elustiilile on tudengile eriti oluline sülearvuti pikk aku tööaeg. Praegu müüdavate arvutite puhul on aku keskmine tööaeg kaks-kolm tundi, paremad akud kannatavad kuni viis tundi töötamist. Kuid aku tööaega ei määra ainult aku mahutavus, vaid ka kasutaja oskuslik käitumine.

Näiteks «söövad» akut sisselülitatud juhtmevaba internet (WiFi), maksimaalsel heledusel ekraan ja suur hulk avatud programme. Lülitades WiFi välja ja keerates ekraani tumedamaks, on võimalik võita kümneid minuteid või isegi tunde.

Kui ühest akust ei piisa, on mõtet arvutikotti visata ka teine aku, mille saab vajaduse korral arvutiga ühendada ja nii kauem «elektrivabalt» tööd teha.

Teine väga oluline asi tudengile on nii-öelda hea jooksuga klaviatuur.

Loengusse ei ole võimalik kaasa võtta mugavat eraldiseisvat klaviatuuri, minihiire ehk poetab kotti, kuid sellegi kasutamine võib olla ebamugav.

Vetruv ja ebamugav klaviatuur väsitab kvaliteetsest klaviatuurist rohkem käsi ning põhjustab trükkimisel rohkem vigu. Samuti teeb asja keerulisemaks võõrkeelse paigutusega klaviatuur.

Inimene harjub kõigega ning teoreetiliselt on võimalik ka klaviatuurikleebiseid kasutada, aga miks oma elu keerulisemaks teha? Enamik Eestis müüdavatest sülearvutitest on varustatud meile tuttavate tähtedega.

Kolmandana tuleb meeles pidada, et arvutustehnika on keeruline ning läheb paratamatult tihedamini rikki kui televiisor või külmik. Enamikul juhtudel saab sülearvutile juurde valida garantiipikenduse ning uurida tuttavatelt või müüjalt garantii toimivuse kiiruse ja asukoha kohta.

Multimeediaks võimsam arvuti

Lisaks eelnimetatutele on veel mitmeid vajadusi kujundavaid kasutajarolle. Näiteks ühiselamus ööbijad kasutavad sülearvutit sageli ka meelelahutuseks. Mängud, filmid ja muusika nõuavad arvutilt rohkem kõvakettamahtu, mälu ja soovitavalt ka eraldiseisvat graafikakaarti.

Kõik need lisadetailid vajavad töötamiseks rohkem energiat ja vähendavad seeläbi aku tööaega. Seda silmas pidades tuleb ka kompromisse teha. Multimeedia sülearvuti on suurem, raskem ja ka veidike kallim.

Kindlasti peaks uurima, kuidas on võimalik sülearvutit teleriga ühendada, et filme suuremalt ekraanilt vaadata. Samuti tuleks jälgida, kas arvutil on sisseehitatud veebikaamera ja mikrofon või tuleb need juurde soetada.

Tehnilistest näitajatest sugugi mitte vähem oluline, pahatihti pigem isegi olulisem on sülearvuti disain. Nagu tavatsetakse öelda, on ilu vaataja silmades. Nii ongi kõige olulisem, et sülearvuti kasutaja ise oleks oma arvuti üle uhke ja õnnelik.

Uus trend on väikesed sülearvutid

Uute trendidena saab sellel sügisel välja tuua Apple’i sülearvutite populaarsuse kasvu tudengite seas ning väikesemõõduliste sülearvutite valiku laienemise. Apple’i sülearvutid on alati noorte seas unistuste objektiks olnud.

Tänu Eestis laienenud müügivõrgule on Apple’i arvutid oluliselt kättesaadavamad. MacBook, MacBook Pro ja MacBook Air on endiselt kallimad kui palju konkurendid, ent kallima hinna eest saab stiilseima saadaoleva sülearvuti, mis on lisaks vaba mitmetest PC probleemidest, näiteks viirused. Lisaks kallimale hinnale arvesta aga ümberõppega, sest enamik meist on siiski sirgunud Windowsi ja PC maailmas.

Väikesemõõduliste sülearvutite trendi alustas maailmas ASUS oma EeePCga. Eestis sai müük hoo sisse 2008, aasta algul, kuid on suvega vaibunud. Septembrikuuks on mitu tootjat selles klassis uudistoodetega üllatanud – HP, Acer ja MSI.

Nende toodete plussideks on mõnevõrra soodsam hind, väga kerge kaal ja väikesed mõõtmed.

Vajaka võib aga jääda ekraani suurusest ning kindlasti vajab selle toote kiire ja sujuv konspekteerimiseks kasutamine rohkem harjutamist. Samuti võib suu puhtaks pühkida tõsisemast meelelahutusest. Valik on igaühe enda teha.

Paar vihjet veel

Mugavuse otsijatel tasub sülearvutile juurde muretseda teine toiteadapter. Üks on koju või ühiselamusse sisse seatud, teine kogu aeg kotis. See nipp on eriti kasulik ühiselamu ja kontori ning kodu vahel pendeldajatel. Kohustuslike lisaseadmetena tuleb nimetada korralikku sülearvuti kotti ning enamikul juhtudel ka mini-hiirt.

Kott vali oma stiiliga sobiv ning kindlasti vähemalt mingil määral kaitset pakkuvate omadustega – tugevdatud nurgad, mitu sahtlivahet ja muu selline aitab arvutit kaitsta ja samas võtta kaasa ka väikese koguse lisaseadmeid.

Korralik viirusetõrje ja kindel rakendustarkvara on samuti kohustuslikud lisad. Enamasti on esimese aasta viirusetõrjepakett juba arvutiga kaasas.

Rakendustarkvara – OpenOffice, Microsoft Office – tuleb aga juurde muretseda. Esimese saab tasuta alla laadida, teise eest tuleb vähemalt 1200 krooni maksta.

Sander Rodes, Enter IT-Marketi tootejuht