teisipäev, 18. november 2008

Firefox´i kolmandale versioonile lasti välja neljas uuendus

Veebilehitsejas Firefox 3 on mootori Gecko 1.9 uus versioon, mis sisaldab eelmisega võrreldes üle 15 000 parenduse. Programmis on palju tähelepanu pööratud ka turvalisusele: palju märgatavam info selle kohta kui ohtlik külastatav veebileht on, parendati failide allalaadimismooduli integratsiooni viirustõrjeprogrammiga, kahtlaste laiendusmoodulite versioonikontrolli, kaitset kahjurmoodulite ja veebilehtede SSL-vigade eest. Paljud uuendused on seotud lihtsama juurdepääsuga käskudele.


Näiteks parendati paroolihaldust ja laiendusmoodulite paigaldust, allalaadimishaldurisse ilmus võimalus allalaadimise peatamiseks ja taaskäivitamiseks, parendati integreeritust operatsioonisüsteemidega Windows Vista ja Mac OS X. Samuti tasub hinnata terve lehe skaleerimisvõimalust, kiirotsingut sakkidest ja külastatud veebilehtede ajaloost ja allalaaditavate failitüüpide palju mugavamat seadistusvõimalust.

Uus versioon on saadaval ka eesti keelsena.

Viimases versioonis:

· Kõrvaldati mõned vead turvasüsteemis;
· Kõrvaldati mõned stabiilsusega seotud probleemid;
· Uuendati avalike eesliidete sisenimekiri;
· Lisati täiendavad Extended Validation (EV) juursertifikaadid;
· Parandati viga, mis tingis mõnede Firefox 3.0.2 kasutamisel salvestatud paroolide mittetöötamise;
· Parandati viga, kus mõningatel juhtudel salvestas Firefox HTTP-protokollist erinevate puhverserverite seadistusi;
Uue versiooni saab alla laadida siit http://download.mozilla.org/?product=firefox-3.0.4&os=win&lang=et

Arvutiga töötades peab silmi puhkama

Viimase kümmekonna aasta jooksul on arvuti muutunud paljudes ametites esmaseks töövahendiks ning üha enam inimesi kasutab seda ka vabal ajal.

Üha sagedamaks muutub inimeste mure, kuidas mõjub pidev arvutiga töötamine nende nägemisele ja silmade tervisele. Kindlasti on arvutiga töötamine silmadele väga koormav, sest tähendab silmadele lähitööd, mille käigus peavad silmalihased pidevalt pingutama, et hoida silma läätse asendis, mille puhul saaks inimene teravalt näha lähedale.


Seega on lähedale vaatamisel silma sisemised lihased pidevalt pinges. Tagajärjeks on silmade väsimine.

Lisaks sellele jääb pingsast ja tähelepanelikust arvutiekraani jälgimisest ka silmade pilgutamine harvemaks.

Pilgutamise käigus uuendatakse silma eesmisel pinnal pisarakilet, mis takistab silmade, ja eriti silma eesmise läbipaistva osa kornea kuivamist. Seega on arvutitöö juures väga oluline puhkepauside tegemine.

Igast tunnist veerand

Et mitte minna konflikti silmade vajaduse ja töökoormusega, peaks optimaalne töö- ja puhkepauside suhe olema arvutiga töötades 45 minutit tööd ja sellele järgnev veerandtunnine puhkepaus.

Silmade puhkuseks tuleb kindlasti vaadata kaugusse. Kaugusse vaatamise ajal on silmalihased lõõgastunud asendis. Kindlasti tuleb puhkepausi ajal vältida lugemist ja paberitööd, mis on samuti lähitöö. Selline puhkepauside pidamine on töös arvutiga ülimalt oluline.

Seoses suurenenud arvutitöö mahuga on suurenenud vajadus nn arvutiprillide järele. Arvutiprillid on prillid, millel on vastavalt inimese vajadusele korrigeeriv klaas. Klaas võib olla kas siis pluss- või miinuskorrektsiooniga. Silmaarst või optometrist määrab sellise korrektsiooni arvuti kaugusest lähtuvalt. Vaadates nende prillidega lugemiskaugusele, on reeglina tähed udused ja ka kaugele nendega ei näe.

Selline olukord on tingitud silma erinevast optilisest seisundist.

Vajaduse arvutiprillide järele tunneb inimene ise ära. Kui arvutiga töötades on tähed udused või silmad väsivad väga kiiresti, peaks kindlasti pöörduma spetsialisti poole, kes teeb kindlaks arvutiprillide vajaduse.

Niisama igaks juhuks ei ole siiski mõtet arvutiprille kasutada. Kui prillid on määratud, saab lasta klaasidele panna ka katteid või filtreid, mis peaks silma veelgi kaitsma. Selle kohta oskavad optikud prillipoes kindlasti häid soovitusi jagada.

Arvuti kasutamise kaugemate tagajärgede kohta on esialgu raske midagi öelda. Kindlasti on suurenenud vajadus arvutiprillide järele, ilmselt ei ole see küll tingitud arvutist endast, vaid pigem sellest, et tulevad välja ka sellise reflektsiooni häired, mille korrigeerimine varem nii oluline ei olnud.

Küsitakse, kas kontaktläätsed on arvutiga töötamisel vastunäidustatud. Kindlasti ei ole need arvutitöös vastunäidustatud, kuid peab arvestama, et kontaktläätsed ise kipuvad silmi kuivemaks muutma.

Seega eelnevalt mainitud harvem silmade pilgutamine arvutitöö juures ja kontaktläätsed koos põhjustavad silma kuivamist juba märgatavalt.

Kunstpisarad

Siinjuures ongi abiks need palju reklaamitud kunstpisarad ja neid soovitaks küll inimestel julgemalt kasutada. Peab lihtsalt jälgima, et kunstpisarad on siiski mõeldud silmade niisutamiseks ja ülejäänud muudeks eesmärkideks mõeldud silmatilgad niisutamiseks ei sobi.

Televiisorit on meil vaadatud juba pool sajandit ning sellega on pisut teisiti. Kuna televiisorit vaadatakse tavaliselt ikkagi vähemalt kolme meetri kauguselt, siis ei põhjusta see ka eelnevalt kirjeldatud silmahädasid.

Silmaarsti külastamine nn profülaktilisel eesmärgil sõltub paljuski inimese vanusest.

Kindlasti peab käima kontrollis lastega alates kolmandast eluaastast. Loomulikult tuleb mingite probleemide tekkimisel silmaarsti poole pöörduda juba varem.

Järgmine kord peaks olema enne kooli ja kooli ajal kord paari aasta järel. Kui lapse õppeedukus langeb põhjendamatult või vanematel tekivad kahtlused lapse silmanägemise suhtes, peaks pöörduma sagedamini ja varem.

Kui inimensel pole varem silmaarsti juures käimiseks tungivat põhjust olnud, siis alates 40. eluaastast peaks seda kindlasti tegema ning sel puhul saab arst juba igale patsiendile konkreetsemalt öelda, kui sageli peaks too edaspidi silmaarsti külastama.

Janika Jürgens, Ida-Tallinna keskhaigla

kolmapäev, 29. oktoober 2008

Mis on School Agreement Subscription?

Informaatikaviktoriin Kobras

Koolinoorte informaatikaviktoriin "Kobras"

10.--14. novembril toimub koolinoorte informaatikaviktoriini "Kobras"
esimene voor, mis viiakse läbi kolmes vanuserühmas: benjaminid (6.--8.
klass), juuniorid (9.--10. klass) ja seeniorid (11.--12. klass).
Võistlus toimub Miksikese keskkonnas (võistlus eesti keeles aadressil
http://www.miksike.ee, vene keeles aadressil http://miksike.net)
veebipõhise kontrolltööna, mistõttu enne lahendamist on vaja õpetajal
registreerida endale õpetaja konto ja õpilastel õpilaste konto.
Ülesannete lahendamiseks on aega üks koolitund (45 minutit). Vt. ka
http://miksike.ee/docs/projektid/kobras/kobras.html

Parimad lahendajad kutsutakse veebruaris Tartus toimuvale õppepäevale ja
viktoriini teise vooru. Viktoriini teine voor toimub eesti keeles.

Viktoriin "Kobras" ei eelda programmeerimisalaseid eelteadmisi.
Ülesannete temaatika hõlmab arvutikasutusoskust, arvutitega
seonduvat matemaatikat, arvutite ajalugu, riistvara, tarkvara,
arvutieetikat jmt. Sellisena toimub võistlus Eestis kolmandat korda;
varasemate võistluste ülesanded asuvad leheküljel
http://www.math.olympiaadid.ut.ee/kobras/

TÜ Teaduskool
Miksike

kolmapäev, 15. oktoober 2008

OpenOffice.org 3.0 on saabunud


Peale kolme aastat usinat arendustööd on OpenOffice.org meeskond välja käinud uuendatud versiooni tasuta kontoritööpaketist. Openoffice.org 3.0 pakub tuge vastuolulisele Microsoft OOXML failiformaadile, Writer'ile mitme lehe vaadet ning PDF-ks salvestust läbi eraldi mooduli. Linux Format on teinud väikese ülevaate ning pakub vastuse küsimusele - kas 3.0 on oma nime väärt.

Eestimaalased saavad selle tirida siit: http://openoffice.offline.ee/

Kuna openoffice.org veebiserveril tundub hetkel ajutisi probleeme olevat, siis tirigem uut versiooni alternatiivserveritest, näiteks offline.ee kaudu.

kolmapäev, 8. oktoober 2008

Lääne-Virumaa Informaatika ainesektsiooni Koosoleku kokkuvõte 07.10.2008

Koosoleku teema: Informaatika riiklik õppekava ja kooli õppekava.


Arutelu riikliku õppekava üle:

Praegune riiklik õppekava fikseerib pädevused, mida põhikooli / gümnaasiumilõpetaja oskama peab kuid ei sea kindlaid tingimusi informaatika tunnile. Informaatika on riiklikus õppekavas läbiv õppeaine ning kool võib seda oma äranägemise järgi õpetada eraldi tunnis või täielikult integreerituna teiste õppeainetega.


Leidsime, et täielikult integreerituna ei ole võimalik hetkel informaatikat õpetada.

Põhjused:

  1. teiste aineõpetajate vähene oskus / huvitatus.

  2. õpetajaid peab lisaks koolitama, et nad saaksid valitud tarkvaraga töötada.

  3. suuremates koolides ei ole alati võimalik paralleelselt toimuvaid ainetunde läbi viia arvutiklassis kuna kõigile ei jätku kohti.

  4. kõik ei suuda omandada spetsiifilisemaid teadmisi (arvuti ehitus, oskus neid eristada)


Kooli õppekava

Eesmärk on ühtlustada Lääne-Virumaa koolide informaatika õppekavad. Selleks sai välja toodud olulisemad teemad, mida peaks informaatika õpe katma 3 – 12 klassini.

  1. Arvuti ehitus, tööpõhimõte, riistvara, lisaseadmed, hooldamine

  2. Tarkvara, tarkvara hooldamine

  3. Interneti kasutamine, infootsing

  4. Pilditöötlus

  5. Videotöötlus (animatsioon / heli)

  6. Teksti vormindamine

  7. Tabelarvutus

  8. Õpikeskkondade kasutamine

  9. Veebi loomine

Informaatikaolümpiaad

Tutvumine järgmise informaatika olümpiaadi korraldamispaiga – Rakvere Gümnaasiumiga.


Kokkuvõtte koostas Liivo Raudver

esmaspäev, 6. oktoober 2008

Sülearvuti vali vajaduse järgi

September-oktoober on aasta kõige kibedamad kuud sülearvutite müüjatele. Suurimad ostuhuvilised on õppeaastat alustavad tudengid, aga ka keskkooliõpilased ning puhkustelt naasvad ettevõtted ja asutused.

Nii nagu igasuguste suurte ostude puhul on ka sülearvuti ostmisel vaja eelkõige kainet meelt. Pakkumine on suur ning kiirustades võib väga lihtsalt omandada endale seadme, mis hiljem ei vasta tegelikele vajadustele.

Kõige võimsam või rohkete funktsioonidega masin ei pruugi olla parim ost. Niisamuti ei maksa tormata ostma kõige odavamat masinat. Ratsionaalselt tuleb suhtuda ka niinimetatud tasuta kingitustesse.

Enne võiks küsida endalt, kas tasuta kingitust tegelikult vaja läheb? Mingil juhul ei tohi kaasatulevate kingituste pealt teha oma põhivajadustes kompromisse. Parim on, kui saad sülearvuti, mis vastab sinu vajadustele ja on hinnalt soodsaim.

Tähelepanu nõuavad aku ja klaviatuur

Sülearvuti üks põhiline eelis lauaarvuti ees on võimalus sellega liikuda. See aga tähendab arvuti kasutamist eri paikades, kus sugugi alati ei pruugi olla võimalust arvutit seina torgata. Võrdluseks, lauaarvuti peamine pluss on kuni kaks korda pikem eluiga ning suurem jõudlus.

Tänu liikuvale elustiilile on tudengile eriti oluline sülearvuti pikk aku tööaeg. Praegu müüdavate arvutite puhul on aku keskmine tööaeg kaks-kolm tundi, paremad akud kannatavad kuni viis tundi töötamist. Kuid aku tööaega ei määra ainult aku mahutavus, vaid ka kasutaja oskuslik käitumine.

Näiteks «söövad» akut sisselülitatud juhtmevaba internet (WiFi), maksimaalsel heledusel ekraan ja suur hulk avatud programme. Lülitades WiFi välja ja keerates ekraani tumedamaks, on võimalik võita kümneid minuteid või isegi tunde.

Kui ühest akust ei piisa, on mõtet arvutikotti visata ka teine aku, mille saab vajaduse korral arvutiga ühendada ja nii kauem «elektrivabalt» tööd teha.

Teine väga oluline asi tudengile on nii-öelda hea jooksuga klaviatuur.

Loengusse ei ole võimalik kaasa võtta mugavat eraldiseisvat klaviatuuri, minihiire ehk poetab kotti, kuid sellegi kasutamine võib olla ebamugav.

Vetruv ja ebamugav klaviatuur väsitab kvaliteetsest klaviatuurist rohkem käsi ning põhjustab trükkimisel rohkem vigu. Samuti teeb asja keerulisemaks võõrkeelse paigutusega klaviatuur.

Inimene harjub kõigega ning teoreetiliselt on võimalik ka klaviatuurikleebiseid kasutada, aga miks oma elu keerulisemaks teha? Enamik Eestis müüdavatest sülearvutitest on varustatud meile tuttavate tähtedega.

Kolmandana tuleb meeles pidada, et arvutustehnika on keeruline ning läheb paratamatult tihedamini rikki kui televiisor või külmik. Enamikul juhtudel saab sülearvutile juurde valida garantiipikenduse ning uurida tuttavatelt või müüjalt garantii toimivuse kiiruse ja asukoha kohta.

Multimeediaks võimsam arvuti

Lisaks eelnimetatutele on veel mitmeid vajadusi kujundavaid kasutajarolle. Näiteks ühiselamus ööbijad kasutavad sülearvutit sageli ka meelelahutuseks. Mängud, filmid ja muusika nõuavad arvutilt rohkem kõvakettamahtu, mälu ja soovitavalt ka eraldiseisvat graafikakaarti.

Kõik need lisadetailid vajavad töötamiseks rohkem energiat ja vähendavad seeläbi aku tööaega. Seda silmas pidades tuleb ka kompromisse teha. Multimeedia sülearvuti on suurem, raskem ja ka veidike kallim.

Kindlasti peaks uurima, kuidas on võimalik sülearvutit teleriga ühendada, et filme suuremalt ekraanilt vaadata. Samuti tuleks jälgida, kas arvutil on sisseehitatud veebikaamera ja mikrofon või tuleb need juurde soetada.

Tehnilistest näitajatest sugugi mitte vähem oluline, pahatihti pigem isegi olulisem on sülearvuti disain. Nagu tavatsetakse öelda, on ilu vaataja silmades. Nii ongi kõige olulisem, et sülearvuti kasutaja ise oleks oma arvuti üle uhke ja õnnelik.

Uus trend on väikesed sülearvutid

Uute trendidena saab sellel sügisel välja tuua Apple’i sülearvutite populaarsuse kasvu tudengite seas ning väikesemõõduliste sülearvutite valiku laienemise. Apple’i sülearvutid on alati noorte seas unistuste objektiks olnud.

Tänu Eestis laienenud müügivõrgule on Apple’i arvutid oluliselt kättesaadavamad. MacBook, MacBook Pro ja MacBook Air on endiselt kallimad kui palju konkurendid, ent kallima hinna eest saab stiilseima saadaoleva sülearvuti, mis on lisaks vaba mitmetest PC probleemidest, näiteks viirused. Lisaks kallimale hinnale arvesta aga ümberõppega, sest enamik meist on siiski sirgunud Windowsi ja PC maailmas.

Väikesemõõduliste sülearvutite trendi alustas maailmas ASUS oma EeePCga. Eestis sai müük hoo sisse 2008, aasta algul, kuid on suvega vaibunud. Septembrikuuks on mitu tootjat selles klassis uudistoodetega üllatanud – HP, Acer ja MSI.

Nende toodete plussideks on mõnevõrra soodsam hind, väga kerge kaal ja väikesed mõõtmed.

Vajaka võib aga jääda ekraani suurusest ning kindlasti vajab selle toote kiire ja sujuv konspekteerimiseks kasutamine rohkem harjutamist. Samuti võib suu puhtaks pühkida tõsisemast meelelahutusest. Valik on igaühe enda teha.

Paar vihjet veel

Mugavuse otsijatel tasub sülearvutile juurde muretseda teine toiteadapter. Üks on koju või ühiselamusse sisse seatud, teine kogu aeg kotis. See nipp on eriti kasulik ühiselamu ja kontori ning kodu vahel pendeldajatel. Kohustuslike lisaseadmetena tuleb nimetada korralikku sülearvuti kotti ning enamikul juhtudel ka mini-hiirt.

Kott vali oma stiiliga sobiv ning kindlasti vähemalt mingil määral kaitset pakkuvate omadustega – tugevdatud nurgad, mitu sahtlivahet ja muu selline aitab arvutit kaitsta ja samas võtta kaasa ka väikese koguse lisaseadmeid.

Korralik viirusetõrje ja kindel rakendustarkvara on samuti kohustuslikud lisad. Enamasti on esimese aasta viirusetõrjepakett juba arvutiga kaasas.

Rakendustarkvara – OpenOffice, Microsoft Office – tuleb aga juurde muretseda. Esimese saab tasuta alla laadida, teise eest tuleb vähemalt 1200 krooni maksta.

Sander Rodes, Enter IT-Marketi tootejuht

teisipäev, 23. september 2008

Absurdne olukord

Klassipildid ja õpilaste nimekirjad koolide kodulehtedel on juba hakanud asenduma lakooniliste teadetega, et nende avaldamine on andmekaitseseadusega keelatud.


Hulk koole ja lasteaedu on laste pildid ja õpilaste-kasvandike nimekirjad juba kodulehelt ära võtnud. Tartumaal asuva Mehikoorma põhikooli direktori Ege Hellengi sõnul on nad seda teinud just andmekaitse keelu tõttu.

Helling rääkis, et oli keelust juba varem lugenud, ja kui siis ühel koolitusel öeldi, et pilte ja nimekirju tõepoolest ei tohiks kodulehel näha olla, siis võetigi probleemide vältimiseks kõik maha.

Kuidas edaspidi toimida, seda on Mehikoorma koolis direktori sõnul peatselt kavas arutada lastevanemate koosolekul. Nimelt võib nii pilte kui nimekirju kodulehel avaldada küll, kuid selleks on vaja kõigi asjassepuutuvate laste vanemate kirjalikku luba. Samasugune arutelu seisab lähiajal ees ka näiteks Aegviidu põhikoolis.

Kõnealusele keelule juhiti tähelepanu andmekaitse inspektsiooni peadirektori Urmas Kuke artiklis, mis ilmus tänavu maikuus Õpetajate Lehes. Pärast seda läkski lahti kirjalike lubade kogumine ja piltide-nimekirjade mahavõtmine. Andmekaitse inspektsioon ise pärib andmete avaldamise kohta koolilt aru vaid siis, kui neile tuleb kelleltki kaebus, et isikuandmeid avaldatakse loata.

Tallinna 21. kooli direktor Naida Tomingas lausus, et teema on talle tuttav ja ühel koolidirektorite nõupidamisel seda ka arutati. 21. kooli kodulehel pole õpilaste nimekirju juba mitu aastat, kuigi põhjuseks pole andmekaitse, vaid mõnede vanemate kaebused. Küll aga panevad nad endiselt üles pilte kooliüritustest.

«Aga kui näiteks kooli tuleb televisioon või muud sellist, siis me küll konsulteerime vanematega, et kas nad on sellest huvitatud. Ja kui näiteks kooli infovoldikus on konkreetse lapse pilt, siis me räägime vanemaga,» ütles Tomingas.

Juba on nii pildid kui nimekirjad oma kodulehtedelt ära koristanud näiteks Viimsis asuvad Püünsi põhikool ja eralasteaed Päikeseratas, Rakvere algkool ja Lustivere põhikool Jõgevamaal, mõnikord isegi ilma andmekaitse osutuse või vanema kaebuseta. Enamik koole Eestis aga oma õpilaste pilte ja nimekirju veel ei varja.

Osa koolijuhte ei kavatse ka edaspidi ilma erilise põhjuseta kodulehti piltidest ja nimekirjadest puhastama hakata. Viljandimaal asuva Abja gümnaasiumi direktor Ott Ojamaa lausus, et ilma ametliku ettekirjutuse või mõne lapsevanema kaebuseta ei hakka tema küll midagi kodulehelt maha võtma.

«Praegu on üleüldse segane, kas õpilaste nimekiri tohib üleval olla või ei,» ütles Ojamaa. Kuna keegi midagi konkreetselt öelnud pole ja tema ise andmekaitseseadusest selget keeldu välja ei loe, siis polegi kavas lähiajal midagi muutma hakata. Küll on sel nädalal toimuval lastevanemate koosolekul kavas teemat arutada.

«Kevadel inimesed lausa küsisid, miks pole kodulehel üleval infot kümnendasse klassi saanute kohta,» ütles Ojamaa. Andmekaitse inspektsiooni tõlgenduse järgi on aga ka seesuguse info loata avaldamine keelatud.

Kommentaar

Taago Pähkel, andmekaitse inspektsiooni menetlustalituse juhataja:

Teabe aktiivse avalikustamise (eelkõige veebilehe vahendusel) põhireeglid tulenevad avaliku teabe seadusest. Isikuandmete puhul tuleb silmas pidada isikuandmete töötlemise lubatavuse kriteeriume ning tagatud peab olema isiku eraelu puutumatus.

Põhiseadus koos Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga sätestab igaühe õiguse tema isikuandmete kaitsele. Nende andmete avalikustamiseks peab olema seadusest tulenev selgesõnaline volitus.

Kuna puudub seadusest tulenev selgesõnaline volitus isikuandmete (õpilaste nimekirjad klasside raames, vastuvõetud õpilaste nimekirja jne) avalikustamiseks, on isikuandmete avaldamine lubatud üksnes isiku või tema esindaja nõusolekul.

Seega peavad lapsevanemad või koolis õppivad täisealised isikud olema andnud nõusoleku isikuandmete avalikustamiseks kooli veebilehel. Lapsevanematel on õigus nõuda oma lapse nime eemaldamist kodulehelt, kui temalt pole luba küsitud. Ka vilistlaste andmete avaldamiseks peab olema nende nõusolek.

laupäev, 19. juuli 2008

Võimas ja mugav turvavahend

Kas sul on juhtunud, et külla tulnud pisikesed sugulased tõmbasid alla kahtlase tarkvara ja pärast oli arvuti pahalasi täis? Või sattusid sõbrad arvutist muusikat otsides kataloogidesse, mida nad näha ei tohiks? Windows SteadyState päästab.

Olukordi, kui arvuti kasutusvõimalusi teatud kasutajate eest piirama peaks, võib tekkida mujalgi: nt kooli arvutiklass, raamatukogu otsinguarvutid või avalik arvuti kuskil kohvikus. Loomulikult võib paigaldada ka mõne linuxilise või tasulise kioskitarkvara, aga kui masinas on juba Windows XP või Vista olemas, Linuxi õppimiseks pole aega või tahtmist ja soovid tasuta läbi ajada, tuleb appi Microsofti oma Windows SteadyState.


Põhimõtteliselt on tegu programmiga, mis loob omaette kasutajatunnuse(d), mille puhul sina saad määrata, mida see kasutaja üldse tohib teha. Võimas ja kasulik omadus on Disk Protection. Kettakaitse annab piiratud õigustega kasutajale omaette kettaruumi, kuhu salvestatakse kõik tema maha sikutatud failid ja arvutis tehtud muudatused. Pärast taaskäivitust see kettaosa vabastatakse ning kõik muudatused kaovad, st masin on täpselt endises seisundis. Võid määrata, milliseid kõva-, optilisi ja väliseid kettaid kasutaja My Computeri alt näha saab, et vältida ligipääsu tundlikele materjalidele.


Olulist turvalisust pakub kasutajaliidese nudimine. Peida Start-nupu menüüs ära Control Panel ja Command Prompt, et vältida asjatundmatu poolt operatsioonisüsteemi kapoti all sorimine — tihti nad ju ei tea, mida teevad, vaid klõpsavad kohe YES ja OK. Koolides ja väikelastega kodudes on kasulik määrata turvalised veebilehed, et töö tulemuslikkust ja vaatajate mõttemaailma puhtust kaitsta. Siis saabki ainult administraatori poolt turvaliseks ning kasulikuks tunnistatud lehtedel surfata. Start-menüüst eemalda kõik programmid, mille käivitamist sa ei soovi. Kui muretsed, et lapsed sinu äraolekul liiga pikalt arvutis istuvad, võimaldab WSS määrata kasutaja arvutisolemise aega.


WSS konfigureerimine on tehtud ülilihtsaks. Loo oma konto, kaitse see parooliga ning lihtsa konsooli abil saad juurde tekitada nii palju piiratud kasutajaid kui vaja, ja neile kõigile eri õigusi anda. Pole mingit vajadust iga kasutaja all sisse logida või käsitsi registrit muuta. Kohtvõrgu jagatud arvuteid saad administreerida sealsamas WSSi konsoolis ja siis seaded teistesse arvutitesse eksportida.

Kuidas?

Enne WSSi paigaldamist vaata, et arvuti oleks tip-top korras:
- Defragmenteeri kõvaketas
- Eemalda kõik programmid, mida keegi tegelikult ei vaja
- Tõmba kõigi programmide ja Windowsi viimased uuendused
- Kontrolli oma arvutit viiruste, nuhk- ja muu pahavara suhtes, vajadusel eemalda sodi
- Kui opsüsteem on juba millegagi tõsiselt pihta saanud, liiga aeglane ja annab veateateid, tee puhas install, st varunda oma failid ja pane opsüsteem nullist peale. Siis lisa WSS.
WSSi saad tasuta sikutada ja selle kohta lähemalt lugeda http://www.microsoft.com/windows/products/winfamily/sharedaccess/default.mspx
Töötab Windows XP (SP2 või SP3 peab olema) ja Windows Vistaga.

Hardi Alla
Postimees

neljapäev, 10. aprill 2008

Informaatika olümpiaad

Informaatika olümpiaadi tulemused siit

esmaspäev, 7. aprill 2008

30.aprill Tapa vallas!


30. aprillil külastab ainesektsioon Tapa valla koole. Tutvutakse Tapa Gümnaasiumi, Lehtse Põhikooli ja Jäneda Põhikooli IKT seisukorra ja õppekkoraldusega. Rakverest väljub buss kell 11.00 Rakvere Ametikooli juurest, järgmine peatus on Hagari Pitsakohviku juures.
11.30 kohtume Tapa Gümnaasiumis

Lõunasöök Lehtse Põhikoolis.

15.30 - 19.00 jätkub juturing Jäneda Spaas, kus meie kasutada on saunamaailm (st. aurusaun, tavasaun ja bassein).
Igaüks võtab kaasa sauna joogi ja soovikorral ka midagi joogi kõrvale. NB. klaastaara ei ole lubatud.


Kadri
kadri@janedakool.ee või siis tel. 5234451

Osalevad: Liivo, Reeli, Maris, Jaanus, Eero, Velle, Katrin, Marge, Sirje, Elve, Kadri, Viljar, Villu

teisipäev, 11. märts 2008

Lääne-Virumaa informaatikaolümpiaadi juhend

Lääne-Virumaa informaatikaolümpiaadi juhend

6.-9.klasside informaatikaolümpiaad toimub 10. aprillil kell 11.00 Rakvere Reaalgümnaasiumis

Olümpiaad kestab 3 astronoomilist tundi.

Iga olümpiaadist osavõtja lahendab kolm ülesannet.

Temaatika:

6.-7.klass (võivad osaleda ka nooremate klasside õpilased)

*Internet * tekstitöötlus *esitlus

8.-9.klass (võivad osaleda ka nooremate klasside õpilased)

*Internet *tekstitöötlus *tabelarvutus


Ülesanded koostame ise ja saadame need 4.aprilliks Vellele (velle@kool.koigi.ee )

Olümpiaadist osavõtvate õpilaste nimed hiljemalt 4. aprilliks Reeli Rump’ile ree@rrg.edu.ee

Olümpiaadikomisjoni liikmed

Reeli Rump (Rakvere RG) – komisjoni esinaine

Liivo Raudver (Rakvere RG)

Sirje Trahv (Rakvere G)

Jaanus Lekk (Rakvere PK)

Kadri Toomingas (Jäneda PK)

Villu Varblane (Tapa G)

Eero Unt (Rakvere G)

Velle Taraste (Väike Maarja ÕK)

***************

Sellel aastal esimest korda korraldataval informaatika olümpiaadil lähtume järgmistest põhimõtetest:
  • püüame ülesanded koostada piisavalt lihtsad, et õpilased suudaks võimalikult palju ära teha
  • oluline on juhendi järgi tegemise täpsus ja ka lahendamise kiirus
  • võrdsete punktide korral saab otsustavaks ülesande lahendamiseka kulunud aeg
  • iga ülesande jaoks on ette antud kindel lahendamise aeg
  • püüame ka mõned "konksud" ülesannetesse panna
Paljuski sõltub ülesannete sisu just sellest, millised ülesanded mulle 4. aprilliks saabuvad. Loomulikult võib ülesandeid ka varem saata (tänud Reelile!).

esmaspäev, 3. märts 2008

Saime kokku!




Lääne-Virumaa informaatika õpetajate ja infojuhtide ainesektiooni koosolek.
Rakvere Reaalgümnaasium
03.03.2008

Koosoleku protokoll

Päevakord:
1. LeMill keskkonna kasutamine õppetöös – Kadri Toomingas (Jäneda Põhikool)
2. Kevadise aineolümpiaadi korraldamine
3. Digifoto ja video andmebaaside loomine koolides. Videomontaaz, tehnilised soovitused tehnika soetamisel: Jaanus Lekk (Rakvere Põhikool)
4. Ainesektsiooni ühepäevane seminar Tapa vallas.

Osalejaid: 16
Koosoleku algus kell 15.30. Koosoleku lõpp kell17.00.

Kadri Toomingas tutvustas LeMill’i. Milleks see töökeskkond loodud on, kuidas õpetaja seda materjalide esitluseks ja jagamiseks kasutada saab.
Jaanus Lekk juhtis tähelepanu sellele, et lisaks LeMillile on olemas ka www.svoog.com, mis samuti võimaldab laadida üles esitlusi.

Otsustati viia läbi 10. aprillil algusega kell 10.00 aineolümpiaad ja seda kahes vanuseklassis: 6.-7. ja 8.-9. klass. Olümpiaadi läbiviimise kohaks Rakvere Reaalgümnaasium. Olümpiaad tugineb OpenOffice ja Microsoft Office 2000 kasutusoskusel. Olümpiaadi ülesannete koostamisel saab iga ainesktsiooni liige saata e-postiga aaressile velle@kool.koigi.ee olümpiaadi ülesandeid.

AS Elion oli põhimõtteliselt nõus olümpiaadist osavõtnuid premeerima meenetega. Meenete saamiseks tuleb saata olümpiaadi kohta info ürituse sisu, toimumise koha ja läbiviijate kohta.

Olümpiaadi komisjon: Villu Varblane (Tapa Gümnaasium), Reeli Rump (RRG), Jaanus Lekk (RPK), Kadri Toomingas (Jäneda PK), Liivo Raudvere (RRG), Sirje Trahv (RG), Eero Unt (RG).

Jaanus Lekk tegi lühikese ülevaate koolides kasutusel olevatest digifotoaparaatide ja digivideokaamerate kasutamisest, nende ostarbekamast tarvitamisest ning andis soovitusi tehnika soetamisel. Lepiti kokku, et Jaanus Lekk koostab ainesektsioonile soovitused fotoaparaatide, videokaamerate ja tarkvara soetamise ja kasutuse kohta. Nõuanded lisatakse ainesektsiooni kodulehele (opetajad.blogspot.com). Samuti viib Jaanus Lekk edaspidi läbi ka praktilisi õppepäevi videomontaazi, failide optimeerimise ning arhiveerimise tutvustamiseks Rakvere Reaalgümnaasiumis peatselt loodavas videostuudios.

30. aprillil külastab ainesektsioon Tapa valla koole. Tutvutakse 3-4 kooli IKT seisukorra ja õppekkoraldusega. Rakverest väljub buss kell 11.00. Lõunasöök Lehtse Põhikoolis ning päeva lõpus külastatakse Jäneda spad.

Protokollija
Jaanus Lekk
03.03.2008

kolmapäev, 13. veebruar 2008

Saame kokku!

Nagu kokku sai räägitud, siis kohtume järgmisel korral 3.märtsil kell 15.30 Rakvere Reaalgümnaasiumis.
Kavas on rääkida LeMill keskkonnast (lemill.net), aprillis toimuvast olümpiaadist ja planeeritud kevadisest väljaksõidust Tapa valla koolidesse ning sügisesest koolitusest.
Teen ettepaneku osalejate nimekirja siia kommentaaridesse tekitada. 

Ja veel, katsun siia lehele lisada ka nimekirja nendest koolidest kellega kontaktid juba toimivad st. esindaja on meie listis.  Kõik need kes veel ei ole listis siis võtke ühendust.

reede, 25. jaanuar 2008

Mainori Kõrgkool organiseerib õppeaastal 2007/2008 Mainori Kõrgkooli Tartu, Pärnu, Viljandi, Rapla, Rakvere ja Kärdla õppekeskustes programmeerimise kursuste seeria, millest saavad osa võtta ka kohalike üldhariduskoolide õpetajad ning vabade kohtade olemasolul ka vanemate klasside (8-12 klass) õpilased. Kursused toimuvad Microsoft Eesti esinduse toetusel ja on osavõtjatele tasuta.

2007/2008.õa, kevadsemestril Rakvere ÕK-s toimuvad kursused

1. Objekt orienteeritud programmeerimine (5AP, 48 tundi). Kursuse käigus õpitakse selgeks objekt-orienteeritud programmeerimine C# keeles. Kursus eeldab programmeerimise aluste kursuse läbimist.

Õppejõud: Jaagup Kippar

Toimumise ajad:
02. – 03. veebruar 2008, a´8 tundi, 10.00-17.00
05. - 06. aprill 2008, a´8 tundi, 10.00-17.00
12. – 13. aprill 2008, a´8 tundi, 10.00-17.00

2. Programmeerimise praktikum (2 AP, 16 tundi).

Õppejõud: Gunnar Piho

Toimumise ajad:
04. aprill 2008, 4 tundi, 16.30-19.45
11. aprill 2008, 4 tundi, 16.30-19.45
18. aprill 2008, 4 tundi, 16.30-19.45
25. aprill 2008, 4 tundi, 16.30-19.45

Lisainfo ja kursustele registreerumine telefonil 32 23 414 või aadressil rakvere@mk.ee

reede, 11. jaanuar 2008


Tiigrihüppe Sihtasutus selgitab 2008. a innovaatiliste lahenduste konkursil välja Eesti koolid, kes oskavad parimal võimalikul viisil infotehnoloogia vahendeid õppetöös rakendada. Lahenduste esitamise tähtaeg 3. märts 2008. Info:http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=142

Õpiprojektide konkurss

Tiigrihüppe Sihtasutus koostöös Microsftiga kuulutab välja järjekordse õpiprojektide konkursi. Sel korral oodatakse konkursile eelkõige koolidevahelisi koostööprojekte. Soovituslikud teemad on arvutikaitse ja internetiturvalisus. Taotluste esitamise tähtaeg on 28.02.2008

Tingimused ja taotluse vormi leiate http://www.htk.tlu.ee/projektipaun/projektikonkurss-2008

Mänguprogrammeerimise võistlus!

Tänavu toimub mänguprogrammeerimise võistlus Playtechi ja WM-data auhindadele. Esimene vaheturniir peetakse juba nädala pärast! Täpsem info võistluse veebilehelt aadressil http://ats.cs.ut.ee/piljard/

Millest jutt?
Jutt on mänguprogrammeerimise võistlusest Playtechi ja WM-data auhindadele.
Võistlusel osalemiseks tuleb kirjutada programm, mis oskab mängida piljardit.
Parimate strateegiate autorid selgitame välja kevadel kõigi lahenduste vahelisel turniiril.
Auhinnad saavad ka parimate kasutajaliideste loojad.

neljapäev, 10. jaanuar 2008

Pilte





Informaatika õpetajate ja infojuhtide ühise ainesektsiooni asutamisest

Informaatika õpetajate ja infojuhtide ühise ainesektsiooni asutamis koosoleku otsusega 7.jaanuarist 2008 valiti sektsiooni juhiks Kadri Toomingas (Jäneda Põhikool) ning sektsiooni aktiivi liikmeteks Jaanus Lekk (Rakvere Põhikool), Viljar Pipenberg (Lehtse Põhikool) ja Elve Tänavots (Rakvere Kutsekeskkool).

Edasised plaanid:

  • 19.veebruariks esitavad ainesektsiooni aktiiv ja juhataja VIROL-ile rahataotluse, sektsiooni tegevuse rahastamiseks.
  • 3.märtsil on Rakvere Reaalgümnaasiumis järgmine kogunemine ning kogemuskoolitus ( nt. LeMill.net kasutamine - Kadri/Jaanus jms,)
  • Otsustasime, et 10.aprillil viime läbi Lääne-Virumaa arvutikasutaja olümpiaadi. (Ideede teemade ja vanuseklasside üle käib arutlus listis)
  • Õppeaasta lõpul (arvatavasti mais) toimub tutvumisvisiit Tapa valla koolidesse, mis lõppeb õppeaasta lõpetamisega Jäneda Lõõgastukeskuses.

Kui on neid kes soovivad meiga liituda siis kirjuta Kadrile aadressil: kadri ät janedakool.ee .