«Kütusehindade buum avaldas 2008. aastal küll selget mõju elektroonikakaupade tootmisele, kuid ei jõudnud hindadesse. Seda mõju näeme alles sel aastal,» rääkis Kuiv Äripäevale.
Kuivale teadaolevalt on maailma suurematest tootjatest kümme esimest hinnatõusust juba ka teada andnud.
Teise IT-toodete hulgimüügiga tegeleva firma TD Balticu müügidirektor Indrek Raudsaar tõi välja, et paljude toodete hinnatõus algas juba eelmise aasta septembris ning selle põhjuseks võis olla dollari kursi muutumine.
«Hinnalangus puudutas vanemat kaupa, millest tootja soovis lahti saada,» lisas ta.
12. jaanuar 2009.a.
Hea Kooli juhtkond!
Eesti koolidel on vaja meeskonda, kes oskaks teha õigeid valikuid koolidele vajalike infosüsteemide loomisel ja rakendamisel. Selleks tuleb ka juhtkonnal ennast kindlustada vajalike IKT-alaste teadmiste ja oskustega. Vajalikke teadmisi ei omanda vaid loengutes, hoopis rohkem arutades ja diskuteerides kolleegidega, kuulates teiste maade ja teiste koolide kogemusi.
Koostöös Tiigrihüppe Sihtasutusega kutsume Teie kooli meeskonda 04.-05. veebruaril 2009.a. toimuvale Virumaa koolide juhtkondadele suunatud strateegiaseminarile ”IT juhtimine ja terviklik väljaarendamine koolis”, Seminar toimub Mäetaguse mõisakompleksis, Ida-Virumaal. (ööbimine kõrvalasuvas Meintack’i hotellis, http://www.moisahotell.ee/). Täpsema info seminari kohta leiate lisatud kavast
Seminaril pakume võimalust mõelda läbi oma kooli infotehnoloogilise arengu strateegia üheskoos vastava valdkonna tippspetsialistidega.
Strateegiaseminaril osalemine on finantseeritud 100%-liselt Euroopa Sotsiaalfondist. Kaetud on kõik koolitusega seonduvad kulutused, sh ööbimine, toitlustamine.
Igast koolist ootame kolme osalejat, soovitavalt direktor, õppealajuhataja, IT juht. Arvesse lähevad ka eelnevalt toimunud seminarid.
Oma osavõtust palume teatada hiljemalt 27. jaanuaril k.a. telefonil 6998155 või registreeruda aadressil kool@bcs.ee. Kohtade arv on piiratud!
Parimate koostöösoovidega,
Urve Mets
tegevjuht
BCS Koolitus
tel 6998174
Strateegiaseminari kava. (Seminari algus 04. veebruaril on kell 10.00)
I PÄEV
ÜLESANDE PÜSTITUS
Miks me siin oleme? Mida teeme? Ajakava ja töökorralduse kirjeldus.
KUIDAS IT KOOLI JA DIREKTORIT TEENIMA PANNA?
PROTSESSIJUHTIMINE JA IT
Osalejate ootuste ja prioriteetide selgitamine
KOOLI VISIIT – MÄETAGUSE PÕHIKOOL
IT KOOLIJUHI TÖÖVAHENDINA – IT koolis – direktori vaade
Mida ja kuidas praktikas tehtud on ja mida teha saab
IT VÕIMALUSTE RAKENDAMINE ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖS
TIIGRIHÜPPE PROJEKTID e-ÕPPE TOETUSEKS
KOOLI TUGIPROTSESSE TOETAVAD RAKENDUSED
Saun
II PÄEV (Seminari algus 05. veebruaril on kell 9.00)
IT TÖÖKORRALDUS KOOLIS
IT INFRASTRUKTUUR
IT PROJEKTIDE JUHTIMISE MEETODID
IT RAKENDAMINE KOOLIS RAM KOOLI NÄITEL
IT KOOLIS 2009-2011
Rühmatööd ja diskussioonid:
Prioriteetide ja kriitiliste edufaktorite väljaselgitamine
Vajalike tegevuste määratlemine prioriteetsetes suundades
Tegevuskavade konkretiseerimine
LÕPETAMINE (kell 15.00)
Kokkuvõte, tagasiside
Veebilehitsejas Firefox 3 on mootori Gecko 1.9 uus versioon, mis sisaldab eelmisega võrreldes üle 15 000 parenduse. Programmis on palju tähelepanu pööratud ka turvalisusele: palju märgatavam info selle kohta kui ohtlik külastatav veebileht on, parendati failide allalaadimismooduli integratsiooni viirustõrjeprogrammiga, kahtlaste laiendusmoodulite versioonikontrolli, kaitset kahjurmoodulite ja veebilehtede SSL-vigade eest. Paljud uuendused on seotud lihtsama juurdepääsuga käskudele.Üha sagedamaks muutub inimeste mure, kuidas mõjub pidev arvutiga töötamine nende nägemisele ja silmade tervisele. Kindlasti on arvutiga töötamine silmadele väga koormav, sest tähendab silmadele lähitööd, mille käigus peavad silmalihased pidevalt pingutama, et hoida silma läätse asendis, mille puhul saaks inimene teravalt näha lähedale.
Lisaks sellele jääb pingsast ja tähelepanelikust arvutiekraani jälgimisest ka silmade pilgutamine harvemaks.
Pilgutamise käigus uuendatakse silma eesmisel pinnal pisarakilet, mis takistab silmade, ja eriti silma eesmise läbipaistva osa kornea kuivamist. Seega on arvutitöö juures väga oluline puhkepauside tegemine.
Igast tunnist veerand
Et mitte minna konflikti silmade vajaduse ja töökoormusega, peaks optimaalne töö- ja puhkepauside suhe olema arvutiga töötades 45 minutit tööd ja sellele järgnev veerandtunnine puhkepaus.
Silmade puhkuseks tuleb kindlasti vaadata kaugusse. Kaugusse vaatamise ajal on silmalihased lõõgastunud asendis. Kindlasti tuleb puhkepausi ajal vältida lugemist ja paberitööd, mis on samuti lähitöö. Selline puhkepauside pidamine on töös arvutiga ülimalt oluline.
Seoses suurenenud arvutitöö mahuga on suurenenud vajadus nn arvutiprillide järele. Arvutiprillid on prillid, millel on vastavalt inimese vajadusele korrigeeriv klaas. Klaas võib olla kas siis pluss- või miinuskorrektsiooniga. Silmaarst või optometrist määrab sellise korrektsiooni arvuti kaugusest lähtuvalt. Vaadates nende prillidega lugemiskaugusele, on reeglina tähed udused ja ka kaugele nendega ei näe.
Selline olukord on tingitud silma erinevast optilisest seisundist.
Vajaduse arvutiprillide järele tunneb inimene ise ära. Kui arvutiga töötades on tähed udused või silmad väsivad väga kiiresti, peaks kindlasti pöörduma spetsialisti poole, kes teeb kindlaks arvutiprillide vajaduse.
Niisama igaks juhuks ei ole siiski mõtet arvutiprille kasutada. Kui prillid on määratud, saab lasta klaasidele panna ka katteid või filtreid, mis peaks silma veelgi kaitsma. Selle kohta oskavad optikud prillipoes kindlasti häid soovitusi jagada.
Arvuti kasutamise kaugemate tagajärgede kohta on esialgu raske midagi öelda. Kindlasti on suurenenud vajadus arvutiprillide järele, ilmselt ei ole see küll tingitud arvutist endast, vaid pigem sellest, et tulevad välja ka sellise reflektsiooni häired, mille korrigeerimine varem nii oluline ei olnud.
Küsitakse, kas kontaktläätsed on arvutiga töötamisel vastunäidustatud. Kindlasti ei ole need arvutitöös vastunäidustatud, kuid peab arvestama, et kontaktläätsed ise kipuvad silmi kuivemaks muutma.
Seega eelnevalt mainitud harvem silmade pilgutamine arvutitöö juures ja kontaktläätsed koos põhjustavad silma kuivamist juba märgatavalt.
Kunstpisarad
Siinjuures ongi abiks need palju reklaamitud kunstpisarad ja neid soovitaks küll inimestel julgemalt kasutada. Peab lihtsalt jälgima, et kunstpisarad on siiski mõeldud silmade niisutamiseks ja ülejäänud muudeks eesmärkideks mõeldud silmatilgad niisutamiseks ei sobi.
Televiisorit on meil vaadatud juba pool sajandit ning sellega on pisut teisiti. Kuna televiisorit vaadatakse tavaliselt ikkagi vähemalt kolme meetri kauguselt, siis ei põhjusta see ka eelnevalt kirjeldatud silmahädasid.
Silmaarsti külastamine nn profülaktilisel eesmärgil sõltub paljuski inimese vanusest.
Kindlasti peab käima kontrollis lastega alates kolmandast eluaastast. Loomulikult tuleb mingite probleemide tekkimisel silmaarsti poole pöörduda juba varem.
Järgmine kord peaks olema enne kooli ja kooli ajal kord paari aasta järel. Kui lapse õppeedukus langeb põhjendamatult või vanematel tekivad kahtlused lapse silmanägemise suhtes, peaks pöörduma sagedamini ja varem.
Kui inimensel pole varem silmaarsti juures käimiseks tungivat põhjust olnud, siis alates 40. eluaastast peaks seda kindlasti tegema ning sel puhul saab arst juba igale patsiendile konkreetsemalt öelda, kui sageli peaks too edaspidi silmaarsti külastama.
Janika Jürgens, Ida-Tallinna keskhaigla
