Mis on School Agreement Subscription?

Informaatikaviktoriin Kobras

Koolinoorte informaatikaviktoriin "Kobras"

10.--14. novembril toimub koolinoorte informaatikaviktoriini "Kobras"
esimene voor, mis viiakse läbi kolmes vanuserühmas: benjaminid (6.--8.
klass), juuniorid (9.--10. klass) ja seeniorid (11.--12. klass).
Võistlus toimub Miksikese keskkonnas (võistlus eesti keeles aadressil
http://www.miksike.ee, vene keeles aadressil http://miksike.net)
veebipõhise kontrolltööna, mistõttu enne lahendamist on vaja õpetajal
registreerida endale õpetaja konto ja õpilastel õpilaste konto.
Ülesannete lahendamiseks on aega üks koolitund (45 minutit). Vt. ka
http://miksike.ee/docs/projektid/kobras/kobras.html

Parimad lahendajad kutsutakse veebruaris Tartus toimuvale õppepäevale ja
viktoriini teise vooru. Viktoriini teine voor toimub eesti keeles.

Viktoriin "Kobras" ei eelda programmeerimisalaseid eelteadmisi.
Ülesannete temaatika hõlmab arvutikasutusoskust, arvutitega
seonduvat matemaatikat, arvutite ajalugu, riistvara, tarkvara,
arvutieetikat jmt. Sellisena toimub võistlus Eestis kolmandat korda;
varasemate võistluste ülesanded asuvad leheküljel
http://www.math.olympiaadid.ut.ee/kobras/

TÜ Teaduskool
Miksike

OpenOffice.org 3.0 on saabunud

Peale kolme aastat usinat arendustööd on OpenOffice.org meeskond välja käinud uuendatud versiooni tasuta kontoritööpaketist. Openoffice.org 3.0 pakub tuge vastuolulisele Microsoft OOXML failiformaadile, Writer'ile mitme lehe vaadet ning PDF-ks salvestust läbi eraldi mooduli. Linux Format on teinud väikese ülevaate ning pakub vastuse küsimusele - kas 3.0 on oma nime väärt.

Eestimaalased saavad selle tirida siit: http://openoffice.offline.ee/

Kuna openoffice.org veebiserveril tundub hetkel ajutisi probleeme olevat, siis tirigem uut versiooni alternatiivserveritest, näiteks offline.ee kaudu.

Lääne-Virumaa Informaatika ainesektsiooni Koosoleku kokkuvõte 07.10.2008

Koosoleku teema: Informaatika riiklik õppekava ja kooli õppekava.

Arutelu riikliku õppekava üle:

Praegune riiklik õppekava fikseerib pädevused, mida põhikooli / gümnaasiumilõpetaja oskama peab kuid ei sea kindlaid tingimusi informaatika tunnile. Informaatika on riiklikus õppekavas läbiv õppeaine ning kool võib seda oma äranägemise järgi õpetada eraldi tunnis või täielikult integreerituna teiste õppeainetega.

Leidsime, et täielikult integreerituna ei ole võimalik hetkel informaatikat õpetada.

Põhjused:

1. teiste aineõpetajate vähene oskus / huvitatus.

2. õpetajaid peab lisaks koolitama, et nad saaksid valitud tarkvaraga töötada.

3. suuremates koolides ei ole alati võimalik paralleelselt toimuvaid ainetunde läbi viia arvutiklassis kuna kõigile ei jätku kohti.

4. kõik ei suuda omandada spetsiifilisemaid teadmisi (arvuti ehitus, oskus neid eristada)

Kooli õppekava

Eesmärk on ühtlustada Lääne-Virumaa koolide informaatika õppekavad. Selleks sai välja toodud olulisemad teemad, mida peaks informaatika õpe katma 3 – 12 klassini.

1. Arvuti ehitus, tööpõhimõte, riistvara, lisaseadmed, hooldamine

2. Tarkvara, tarkvara hooldamine

3. Interneti kasutamine, infootsing

4. Pilditöötlus

5. Videotöötlus (animatsioon / heli)

6. Teksti vormindamine

7. Tabelarvutus

8. Õpikeskkondade kasutamine

9. Veebi loomine

Informaatikaolümpiaad

Tutvumine järgmise informaatika olümpiaadi korraldamispaiga – Rakvere Gümnaasiumiga.

Kokkuvõtte koostas Liivo Raudver

Sülearvuti vali vajaduse järgi

September-oktoober on aasta kõige kibedamad kuud sülearvutite müüjatele. Suurimad ostuhuvilised on õppeaastat alustavad tudengid, aga ka keskkooliõpilased ning puhkustelt naasvad ettevõtted ja asutused.

Nii nagu igasuguste suurte ostude puhul on ka sülearvuti ostmisel vaja eelkõige kainet meelt. Pakkumine on suur ning kiirustades võib väga lihtsalt omandada endale seadme, mis hiljem ei vasta tegelikele vajadustele.

Kõige võimsam või rohkete funktsioonidega masin ei pruugi olla parim ost. Niisamuti ei maksa tormata ostma kõige odavamat masinat. Ratsionaalselt tuleb suhtuda ka niinimetatud tasuta kingitustesse.

Enne võiks küsida endalt, kas tasuta kingitust tegelikult vaja läheb? Mingil juhul ei tohi kaasatulevate kingituste pealt teha oma põhivajadustes kompromisse. Parim on, kui saad sülearvuti, mis vastab sinu vajadustele ja on hinnalt soodsaim.

Tähelepanu nõuavad aku ja klaviatuur

Sülearvuti üks põhiline eelis lauaarvuti ees on võimalus sellega liikuda. See aga tähendab arvuti kasutamist eri paikades, kus sugugi alati ei pruugi olla võimalust arvutit seina torgata. Võrdluseks, lauaarvuti peamine pluss on kuni kaks korda pikem eluiga ning suurem jõudlus.

Tänu liikuvale elustiilile on tudengile eriti oluline sülearvuti pikk aku tööaeg. Praegu müüdavate arvutite puhul on aku keskmine tööaeg kaks-kolm tundi, paremad akud kannatavad kuni viis tundi töötamist. Kuid aku tööaega ei määra ainult aku mahutavus, vaid ka kasutaja oskuslik käitumine.

Näiteks «söövad» akut sisselülitatud juhtmevaba internet (WiFi), maksimaalsel heledusel ekraan ja suur hulk avatud programme. Lülitades WiFi välja ja keerates ekraani tumedamaks, on võimalik võita kümneid minuteid või isegi tunde.

Kui ühest akust ei piisa, on mõtet arvutikotti visata ka teine aku, mille saab vajaduse korral arvutiga ühendada ja nii kauem «elektrivabalt» tööd teha.

Teine väga oluline asi tudengile on nii-öelda hea jooksuga klaviatuur.

Loengusse ei ole võimalik kaasa võtta mugavat eraldiseisvat klaviatuuri, minihiire ehk poetab kotti, kuid sellegi kasutamine võib olla ebamugav.

Vetruv ja ebamugav klaviatuur väsitab kvaliteetsest klaviatuurist rohkem käsi ning põhjustab trükkimisel rohkem vigu. Samuti teeb asja keerulisemaks võõrkeelse paigutusega klaviatuur.

Inimene harjub kõigega ning teoreetiliselt on võimalik ka klaviatuurikleebiseid kasutada, aga miks oma elu keerulisemaks teha? Enamik Eestis müüdavatest sülearvutitest on varustatud meile tuttavate tähtedega.

Kolmandana tuleb meeles pidada, et arvutustehnika on keeruline ning läheb paratamatult tihedamini rikki kui televiisor või külmik. Enamikul juhtudel saab sülearvutile juurde valida garantiipikenduse ning uurida tuttavatelt või müüjalt garantii toimivuse kiiruse ja asukoha kohta.

Multimeediaks võimsam arvuti

Lisaks eelnimetatutele on veel mitmeid vajadusi kujundavaid kasutajarolle. Näiteks ühiselamus ööbijad kasutavad sülearvutit sageli ka meelelahutuseks. Mängud, filmid ja muusika nõuavad arvutilt rohkem kõvakettamahtu, mälu ja soovitavalt ka eraldiseisvat graafikakaarti.

Kõik need lisadetailid vajavad töötamiseks rohkem energiat ja vähendavad seeläbi aku tööaega. Seda silmas pidades tuleb ka kompromisse teha. Multimeedia sülearvuti on suurem, raskem ja ka veidike kallim.

Kindlasti peaks uurima, kuidas on võimalik sülearvutit teleriga ühendada, et filme suuremalt ekraanilt vaadata. Samuti tuleks jälgida, kas arvutil on sisseehitatud veebikaamera ja mikrofon või tuleb need juurde soetada.

Tehnilistest näitajatest sugugi mitte vähem oluline, pahatihti pigem isegi olulisem on sülearvuti disain. Nagu tavatsetakse öelda, on ilu vaataja silmades. Nii ongi kõige olulisem, et sülearvuti kasutaja ise oleks oma arvuti üle uhke ja õnnelik.

Uus trend on väikesed sülearvutid

Uute trendidena saab sellel sügisel välja tuua Apple’i sülearvutite populaarsuse kasvu tudengite seas ning väikesemõõduliste sülearvutite valiku laienemise. Apple’i sülearvutid on alati noorte seas unistuste objektiks olnud.

Tänu Eestis laienenud müügivõrgule on Apple’i arvutid oluliselt kättesaadavamad. MacBook, MacBook Pro ja MacBook Air on endiselt kallimad kui palju konkurendid, ent kallima hinna eest saab stiilseima saadaoleva sülearvuti, mis on lisaks vaba mitmetest PC probleemidest, näiteks viirused. Lisaks kallimale hinnale arvesta aga ümberõppega, sest enamik meist on siiski sirgunud Windowsi ja PC maailmas.

Väikesemõõduliste sülearvutite trendi alustas maailmas ASUS oma EeePCga. Eestis sai müük hoo sisse 2008, aasta algul, kuid on suvega vaibunud. Septembrikuuks on mitu tootjat selles klassis uudistoodetega üllatanud – HP, Acer ja MSI.

Nende toodete plussideks on mõnevõrra soodsam hind, väga kerge kaal ja väikesed mõõtmed.

Vajaka võib aga jääda ekraani suurusest ning kindlasti vajab selle toote kiire ja sujuv konspekteerimiseks kasutamine rohkem harjutamist. Samuti võib suu puhtaks pühkida tõsisemast meelelahutusest. Valik on igaühe enda teha.

Paar vihjet veel

Mugavuse otsijatel tasub sülearvutile juurde muretseda teine toiteadapter. Üks on koju või ühiselamusse sisse seatud, teine kogu aeg kotis. See nipp on eriti kasulik ühiselamu ja kontori ning kodu vahel pendeldajatel. Kohustuslike lisaseadmetena tuleb nimetada korralikku sülearvuti kotti ning enamikul juhtudel ka mini-hiirt.

Kott vali oma stiiliga sobiv ning kindlasti vähemalt mingil määral kaitset pakkuvate omadustega – tugevdatud nurgad, mitu sahtlivahet ja muu selline aitab arvutit kaitsta ja samas võtta kaasa ka väikese koguse lisaseadmeid.

Korralik viirusetõrje ja kindel rakendustarkvara on samuti kohustuslikud lisad. Enamasti on esimese aasta viirusetõrjepakett juba arvutiga kaasas.

Rakendustarkvara – OpenOffice, Microsoft Office – tuleb aga juurde muretseda. Esimese saab tasuta alla laadida, teise eest tuleb vähemalt 1200 krooni maksta.

Sander Rodes, Enter IT-Marketi tootejuht

Absurdne olukord

Klassipildid ja õpilaste nimekirjad koolide kodulehtedel on juba hakanud asenduma lakooniliste teadetega, et nende avaldamine on andmekaitseseadusega keelatud.

Hulk koole ja lasteaedu on laste pildid ja õpilaste-kasvandike nimekirjad juba kodulehelt ära võtnud. Tartumaal asuva Mehikoorma põhikooli direktori Ege Hellengi sõnul on nad seda teinud just andmekaitse keelu tõttu.

Helling rääkis, et oli keelust juba varem lugenud, ja kui siis ühel koolitusel öeldi, et pilte ja nimekirju tõepoolest ei tohiks kodulehel näha olla, siis võetigi probleemide vältimiseks kõik maha.

Kuidas edaspidi toimida, seda on Mehikoorma koolis direktori sõnul peatselt kavas arutada lastevanemate koosolekul. Nimelt võib nii pilte kui nimekirju kodulehel avaldada küll, kuid selleks on vaja kõigi asjassepuutuvate laste vanemate kirjalikku luba. Samasugune arutelu seisab lähiajal ees ka näiteks Aegviidu põhikoolis.

Kõnealusele keelule juhiti tähelepanu andmekaitse inspektsiooni peadirektori Urmas Kuke artiklis, mis ilmus tänavu maikuus Õpetajate Lehes. Pärast seda läkski lahti kirjalike lubade kogumine ja piltide-nimekirjade mahavõtmine. Andmekaitse inspektsioon ise pärib andmete avaldamise kohta koolilt aru vaid siis, kui neile tuleb kelleltki kaebus, et isikuandmeid avaldatakse loata.

Tallinna 21. kooli direktor Naida Tomingas lausus, et teema on talle tuttav ja ühel koolidirektorite nõupidamisel seda ka arutati. 21. kooli kodulehel pole õpilaste nimekirju juba mitu aastat, kuigi põhjuseks pole andmekaitse, vaid mõnede vanemate kaebused. Küll aga panevad nad endiselt üles pilte kooliüritustest.

«Aga kui näiteks kooli tuleb televisioon või muud sellist, siis me küll konsulteerime vanematega, et kas nad on sellest huvitatud. Ja kui näiteks kooli infovoldikus on konkreetse lapse pilt, siis me räägime vanemaga,» ütles Tomingas.

Juba on nii pildid kui nimekirjad oma kodulehtedelt ära koristanud näiteks Viimsis asuvad Püünsi põhikool ja eralasteaed Päikeseratas, Rakvere algkool ja Lustivere põhikool Jõgevamaal, mõnikord isegi ilma andmekaitse osutuse või vanema kaebuseta. Enamik koole Eestis aga oma õpilaste pilte ja nimekirju veel ei varja.

Osa koolijuhte ei kavatse ka edaspidi ilma erilise põhjuseta kodulehti piltidest ja nimekirjadest puhastama hakata. Viljandimaal asuva Abja gümnaasiumi direktor Ott Ojamaa lausus, et ilma ametliku ettekirjutuse või mõne lapsevanema kaebuseta ei hakka tema küll midagi kodulehelt maha võtma.

«Praegu on üleüldse segane, kas õpilaste nimekiri tohib üleval olla või ei,» ütles Ojamaa. Kuna keegi midagi konkreetselt öelnud pole ja tema ise andmekaitseseadusest selget keeldu välja ei loe, siis polegi kavas lähiajal midagi muutma hakata. Küll on sel nädalal toimuval lastevanemate koosolekul kavas teemat arutada.

«Kevadel inimesed lausa küsisid, miks pole kodulehel üleval infot kümnendasse klassi saanute kohta,» ütles Ojamaa. Andmekaitse inspektsiooni tõlgenduse järgi on aga ka seesuguse info loata avaldamine keelatud.

Kommentaar

Taago Pähkel, andmekaitse inspektsiooni menetlustalituse juhataja:

Teabe aktiivse avalikustamise (eelkõige veebilehe vahendusel) põhireeglid tulenevad avaliku teabe seadusest. Isikuandmete puhul tuleb silmas pidada isikuandmete töötlemise lubatavuse kriteeriume ning tagatud peab olema isiku eraelu puutumatus.

Põhiseadus koos Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga sätestab igaühe õiguse tema isikuandmete kaitsele. Nende andmete avalikustamiseks peab olema seadusest tulenev selgesõnaline volitus.

Kuna puudub seadusest tulenev selgesõnaline volitus isikuandmete (õpilaste nimekirjad klasside raames, vastuvõetud õpilaste nimekirja jne) avalikustamiseks, on isikuandmete avaldamine lubatud üksnes isiku või tema esindaja nõusolekul.

Seega peavad lapsevanemad või koolis õppivad täisealised isikud olema andnud nõusoleku isikuandmete avalikustamiseks kooli veebilehel. Lapsevanematel on õigus nõuda oma lapse nime eemaldamist kodulehelt, kui temalt pole luba küsitud. Ka vilistlaste andmete avaldamiseks peab olema nende nõusolek.

Võimas ja mugav turvavahend

Kas sul on juhtunud, et külla tulnud pisikesed sugulased tõmbasid alla kahtlase tarkvara ja pärast oli arvuti pahalasi täis? Või sattusid sõbrad arvutist muusikat otsides kataloogidesse, mida nad näha ei tohiks? Windows SteadyState päästab.

Olukordi, kui arvuti kasutusvõimalusi teatud kasutajate eest piirama peaks, võib tekkida mujalgi: nt kooli arvutiklass, raamatukogu otsinguarvutid või avalik arvuti kuskil kohvikus. Loomulikult võib paigaldada ka mõne linuxilise või tasulise kioskitarkvara, aga kui masinas on juba Windows XP või Vista olemas, Linuxi õppimiseks pole aega või tahtmist ja soovid tasuta läbi ajada, tuleb appi Microsofti oma Windows SteadyState.

Põhimõtteliselt on tegu programmiga, mis loob omaette kasutajatunnuse(d), mille puhul sina saad määrata, mida see kasutaja üldse tohib teha. Võimas ja kasulik omadus on Disk Protection. Kettakaitse annab piiratud õigustega kasutajale omaette kettaruumi, kuhu salvestatakse kõik tema maha sikutatud failid ja arvutis tehtud muudatused. Pärast taaskäivitust see kettaosa vabastatakse ning kõik muudatused kaovad, st masin on täpselt endises seisundis. Võid määrata, milliseid kõva-, optilisi ja väliseid kettaid kasutaja My Computeri alt näha saab, et vältida ligipääsu tundlikele materjalidele.

Olulist turvalisust pakub kasutajaliidese nudimine. Peida Start-nupu menüüs ära Control Panel ja Command Prompt, et vältida asjatundmatu poolt operatsioonisüsteemi kapoti all sorimine — tihti nad ju ei tea, mida teevad, vaid klõpsavad kohe YES ja OK. Koolides ja väikelastega kodudes on kasulik määrata turvalised veebilehed, et töö tulemuslikkust ja vaatajate mõttemaailma puhtust kaitsta. Siis saabki ainult administraatori poolt turvaliseks ning kasulikuks tunnistatud lehtedel surfata. Start-menüüst eemalda kõik programmid, mille käivitamist sa ei soovi. Kui muretsed, et lapsed sinu äraolekul liiga pikalt arvutis istuvad, võimaldab WSS määrata kasutaja arvutisolemise aega.

WSS konfigureerimine on tehtud ülilihtsaks. Loo oma konto, kaitse see parooliga ning lihtsa konsooli abil saad juurde tekitada nii palju piiratud kasutajaid kui vaja, ja neile kõigile eri õigusi anda. Pole mingit vajadust iga kasutaja all sisse logida või käsitsi registrit muuta. Kohtvõrgu jagatud arvuteid saad administreerida sealsamas WSSi konsoolis ja siis seaded teistesse arvutitesse eksportida.

Kuidas?

Enne WSSi paigaldamist vaata, et arvuti oleks tip-top korras:
- Defragmenteeri kõvaketas
- Eemalda kõik programmid, mida keegi tegelikult ei vaja
- Tõmba kõigi programmide ja Windowsi viimased uuendused
- Kontrolli oma arvutit viiruste, nuhk- ja muu pahavara suhtes, vajadusel eemalda sodi
- Kui opsüsteem on juba millegagi tõsiselt pihta saanud, liiga aeglane ja annab veateateid, tee puhas install, st varunda oma failid ja pane opsüsteem nullist peale. Siis lisa WSS.
WSSi saad tasuta sikutada ja selle kohta lähemalt lugeda http://www.microsoft.com/windows/products/winfamily/sharedaccess/default.mspx
Töötab Windows XP (SP2 või SP3 peab olema) ja Windows Vistaga.

Hardi Alla
Postimees